Elu on auklik nagu Tallinna tänavad

Ma ei hakka kirjeldama ennast ega pikalt rääkima kes ma olen. Ma olen 17 aastat vana poiss who happens to be single. See vist ongi kõik mida teil oli alustuseks vaja minukohta teada. Ma ei taha isegi tegelikult teada, kuskohast mul tuli kell 23.38 mõte hakata blogi kirjutama. Ju siis mul pole enda eluga midagi paremat peale hakata.

Alati olen ma olnud arvamusel, et kui sul ei ole millegist kirjutada, siis ära tee seda parem üldse. Palju õnne Mark, sa oled nüüd ise üks nendest debiilikutest, kes kirjutavad täiesti mõttetut teksti mida suure tõenäosusega keegi ei loe. Terve see nädal on olnud kui saatanast. Tegelikult te ei kujuta ettegi, mida teeb nii lühikene aeg nagu ÜKS AASTA inimesega ja tema harjumustega. See on lihtsalt masendav. Sa oled esimesed nädal aega KINDLASTI rivist omadega väljas ning nuputad, mida enda masendava ning ideedest tühja eluga peale hakata. Tugevamad meist ilmselt arvaksid, et trenni minemine oleks parim lahendus, nõrgemad arvaksid, et söömine aitab kuid olles kogenud nädal aega maapealset põrgut tsükli näol, ALKOHOL AITAB. Kui ma nüüd tagantjärele mõtlen, siis ma ei saa siiamaani aru, kuskohast ma sellise rahasumma leidsin, et see nädalaga maha juua. Alati olen ma mõelnud, et kust kuradi kohast saavad regulaarselt pealesuitsetavad "potheadid" raha selle rohelise mõjuaine ostmiseks. Üheks teooriaks jäi kodunt mõttetu kraami varastamine ning selle pandimajja viimine kuid kui palju olete te näinud pandimaja uksetaga inimesi mingi mõttetu pahnaga, lootes see  tühisteks eurodeks vahetada ning selle eest kalli hinnaga muru kokku osta. Mitte kuigi palju, ega ju?
Seega ma arvangi, et tänada tuleks emme-issi rahakotte ning vahest ka vanaema poolt antud taskuraha, mis läks lootuses, et nende lapselaps ennast pilve suitsetamise asemel jäätist ostma läheb. Well guess what granny, su lapselaps on stoner! Ei pea olema just raketiteadlane, et selliseid asju teada. Kuna kell on juba 12 läbi pea 10 minutit tõmban ma otsad kokku ja helistan tagasi neljale inimesele, kes pidasid vajalikuks mulle helistada selle 20 minuti vältel mis ma siin kirjutasin. Kuna see oli mu esimene blogipostitus, siis te võite mulle facebooki isikuliselt või aski anonüümselt selle postituse kohta kirjutada. Mu nimi on endiselt Mark Trell ;) Loodetavasti ei jää see minu viimaseks postituseks jne

Take care :)